Your cart
Teie ostukorvis pole rohkem tooteid
Tänapäeval ei tohiks enam uudis olla, et suhkruga liialdamine mõjub ainult halvasti, näiteks tõstab kehakaalu, soodustab rasvumist ja lõhub hambaid. Vähem pööratakse tähelepanu sellele, et ühise nimetaja suhkur alla on koondunud hulk erineva mõju ja koostisega magustajaid.
Tihtipeale on lihtsam mitte mõelda, mida kõike minu lemmiktoit peale toiteainete veel sisaldab. Aga kui pea liiva alla peita, saavad suud-silmad küll liiva täis, aga reaalset kasu sellest ju tegelikult pole. :)
Mida teha siis, kui elu ilma magusata tundub üks hädaorg (käsi püsti, kes seda tunnet ei jaga) ja õudusjutud suhkrust ei lase ühtegi magustoitu enam süümepiinadeta nautida?
Mittelooduslike lisaainetega toitude tarbimine võib vallandada varem või hiljem häireid inimorganismis, seepärast tasub eelistada puhast toitu. Kui organismil ei ole vaja tegeleda nii paljude kehale mitteomaste ainete sünteesimisega, siis oleme palju tervemad ja tunneme ennast paremini.
Eestlased söövad maiustusi soovituslikust 2-3 korda rohkem. Kui palju lisatud suhkrut me üldse päeva jooksul vajame? Kuidas reageerib organism suhkrule? Kas suhkur tekitab sõltuvust? Kes on suhkru mõjule eriti tundlikud?
Millist mõju avaldavad organismile need lisa-, värv- ja säilitusained, mida tavapärases toidutootmises on lubatud kasutada?
Geenmuundatud toidu mõju inimese tervisele on raske hinnata, kuna sellega kaasneb palju kõrvalfaktoreid. Koos teiste saasteainete ja taimemürkide jääkidega võib geenmuundatud toit mõjuda ettearvamatult.
Taimekaitsevahendite aina suuremates kogustes kasutamine maksab suurt lõivu looduskeskkonna puhtusele, toidu kvaliteedile ja tervislikkusele ning inimese tervisele kõige otsesemas mõttes.