8 põhjust, miks valge suhkur menüüst välja jätta

Paljud inimesed jumaldavad magusaid küpsetisi, šokolaadi, komme, jäätist, jogurtit, moosi, mett jms. Magusavajadus suureneb eriti siis, kui meeleolu on nukravõitu ning otsitakse lohutust ja turvatunnet.

Magusas on ka pidulikkust. Rikkalik kringli-tordi-koogi-valik on kohustuslik peosöögi lõpufaas. Kas oled proovinud oma sünnipäevapeol jätta külalistele magustoidu pakkumata? Kui oled sellisest sotsiaalsest ootusest taganenud, siis su järgmisele peole tulevad külalised oma tordiga.

Eestlased söövad liiga palju suhkrut

Tervise Arengu Instituudi rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal söövad eestlased maiustusi soovituslikust kaks-kolm korda rohkem. Eesti toitumissoovituste järgi ei tohiks lisatud suhkrutest saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast. 2000 kcal juures tähendaks see maksimaalselt 50 g päevas ehk 12 teelusikatäit suhkrut.

Umbes nii palju suhkrut on ühes pooleliitrises limonaadipudelis ehk juues päevas ühe sellise limonaadi, katabki see kogu päevase maksimaalselt lubatava lisatud suhkru koguse. Süües piisavalt teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning marju, saame neist juba piisavalt süsivesikuid (sh suhkruid) ning lisatavaid suhkruid tegelikult üldse ei vajagi.

Kahjuks aga sisaldub toidus palju nn varjatud suhkrut, ka seal, kus seda oodatagi ei oskaks: leib, kastmed, isegi lihatooted. Suhkrusisaldus on suur ka karastusjookides, mahlajookides ja nektarites, joogijogurtites.

Eesti Diabeediliidu andmetel oli Eestis 2010. aastal ligi 70 000 diagnoositud diabeedihaiget. Arstide hinnangul võib järgmise 15 aasta jooksul diabeeti põdevate inimeste arv isegi kahekordistuda. Kasv tuleb peamiselt II tüübi diabeeti haigestumisest, mida peetakse elustiili haiguseks.

Lõksus magusa ja emotsioonide nõiaringis

Kurbus, üksildus, ebakindlus, stress ja väsimus põhjustavad kõige sagedamini magusaisu tõusu. Kuna suhkur tekitab mõnu- ja rahuldustunnet, tundub magusa söömine meeleolu tõstmiseks hea. Enesetunne paranebki hetkeks, kuid sama kiirelt, kui saabus uus energiatulv, asendub see veresuhkru alanedes väsimuse ja loidusega.

Lihtne on sattuda nõiaringi ning haarata aina uus maiuspala. Kasvavate magusakogustega kaasnevad kiiresti ka kehakaalu tõus ning veresuhkruhäired, millest võib kergesti areneda teise tüübi diabeet. Samal põhjusel tasub piirata ka valge jahu, kofeiini ning rafineeritud ehk ületöödeldud toiduainete tarbimist.

Kehv tuju ja üleüldine rahulolematus on välised märgid veresuhkru kiirest langemisest. Samal ajal toodab keha stressihormoone adrenaliini ja kortisooli, et ise veresuhkrutaset taas normaliseerida.

Veresuhkur ei armasta sõitu Ameerika mägedel

Kõrge veresuhkrutase organismis on ohtlik ja keha tasakaalustavad mehhanismid peavad sellele reageerima. Kõhunääre hakkab tootma insuliini. Kui kõigutame veresuhkrutaset, nagu sõidaksime Ameerika mägedel, võib juhtuda, et kõhunääre koormatakse üle ning see ei suuda enam toota piisavalt insuliini.

Veres jääb glükoositase liiga kõrgeks, see hakkab kahjustama verevalkusid, ensüüme, kahjustuvad ka närvid, silmad, neerud, tõuseb kolesteroolitase jms. Kuna haigus areneb aeglaselt ja sümptomid ei pruugi olla selged, avastatakse diabeet mõnikord muude uuringute käigus.

Kuidas tekib suhkrusõltuvus?

Teadlased on leidnud, et suhkur mõjutab meie ajus neurotransmitteri dopamiini taset. See laseb eeldada, et suhkrul on otseselt sõltuvusttekitav potentsiaal, mis võib esile kutsuda ka kontrollimatut õgimist, võõrutamisel tuua kaasa järelnähte ning viia sõltuvuseni ka teistest ainetest, näiteks alkoholist.

Suhkrusõltuvust veel ametliku diagnoosina ei ole, kuid sõltuvuslikku käitumist näeme üsna sageli. Selle sümptomid sarnanevad söömishäirete ja alkoholismiga.

Suhkur viib kehast välja olulisi aineid

Liigne kogus suhkrut viib kehast välja suure hulga hindamatuid B-vitamiine ja tekitab mineraalainete puudust, mis omakorda mõjutavad närvisüsteemi ja tekitavad magusaiha. Suhkrust energia tootmisel vajab organism lisa B-vitamiine ning mineraalainetest kroomi ja magneesiumi.

Viimaste puudujääk halvendab insuliini mõju rakkudele ja veresuhkrutase jääb pikemaks ajaks kõrgeks. Suhkur soodustab ka kaltsiumi organismist väljaviimist ning mõjutab C-vitamiini omastamist.

Suhkur vähendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet

Uuringud kinnitavad, et suhkrurikaste toitude tarbimine alandab immuunsüsteemi tõhusust kuni viieks tunniks! Hommikul söödud magusad krõbinad maitsestatud jogurtiga jätavad meid kuni lõunani ilma immuunsüsteemi kindlast kaitsest.

Suhkur toidab kahjulikke baktereid

Töödeldud toit ja liigne suhkur menüüs soodustavad soolestikus elavate kahjulike mikroobide vohamist ja kasvamist, tuntuim neist on kandiida ehk pärmseen. Pärmseen kimbutab peamiselt naisi, tekitades tupevoolust. Lastel avaldub see enamasti suu limaskestadele tekkiva villilise soorana. Kandiidabakter võib elada ka mujal organismis, nt soolestikus.

Vohamisega tekitab bakter isu nii magusa kui valgest jahust küpsetiste, ka alkoholi järele - kõige selle järele, mis pärmseent toidab. Üks pärmseene ülekasvu sümptom on pidev uimasus, hommikul pohmellilaadsed sümptomid, lastel lisaks ohjeldamatule magusaisule ka keskendumis- ja käitumishäired, seedeprobleemid, köha, ärevus jms.

Pärmseent saab ohjeldada, kui jätta menüüst välja kõik suhkrut, jahu ja värsket piima sisaldavad tooted. Pärmseent organismist päriselt hävitada pole mõtet, sest tal on meie ökosüsteemis oluline koht ta kaitseb organismi astma eest ning aitab vabaneda paljudest toksiinidest.

Lapsed on suhkru mõjule eriti tundlikud

Lapsed on veresuhkru kõikumisele eriti tundlikud. Lapsevanemad arvavad sageli, et kommiga saab lapsel tuju paremaks muuta. Mõneks hetkeks tuju ka paraneb, kuid enamasti järgneb ajutisele tõusule kiire langus - jonn, kiuslikkus, agressiivsus, käitumis- ja keskendumishäired.

Poodides ümbritseb lapsi tohutult palju ahvatlusi - riiulite kaupa maiustusi, lisaks magusaid piimatooteid, mis uutes toitumissoovitustes on klassifitseeritud maiustuste klassi. Neid ei tohiks süüa rohkem kui 50-60 grammi päevas, lapsed veelgi vähem.

Eriti suhkrurikkad on aga karastusjoogid ja limonaadid, neid tarbides võib kergesti tekkida ülekaal ka lastel. Lisaks terviseprobleemidele satub ülekaaluline laps tihti ka sotsiaalse surve alla, mis võib jätta rusuva jälje kogu eluks.

Tasub teada!

• Mida valida magustajaks?

Suhkrul ja suhkrul on vahe. Paljud on õppinud eelistama pruuni rafineerimata suhkrut, indiaani-, palmi-, kookosõie- jt eksootilisi suhkruliike. Neis suhkrutes on lisaks magusale maitsele ka vitamiine ja mineraalaineid.

Valge suhkur on rafineeritud, st välja on puhastatud kõik, mis võiks halvendada suhkru säilivust ja muuta kvaliteeti. Sellega koos on kadunud ka kõik suhkruroo kasulikud ained.

Parimad magustajad on puuviljad, nagu banaan, dattel, rosin, aga ka Paraguai suhkrulehed ehk stevia. Mesi on küll ensüümiderikas toitaine, kuid tõstab veresuhkrutaset sama kiiresti kui suhkur.

Kui kahtlustad endal suhkrusõltuvuse märke, mine vähemalt kaheks nädalaks üle rangele suhkruvabale dieedile, selle aja jooksul maitsepungad uuenevad ja sinu maitsetundlikkus paraneb.

• Uuri pakendilt suhkru kogust

Jogurtijoogid, kohukesed, kohupiimakreemid, magustatud hapupiimatooted - neid saadab tervisliku toidu oreool. Siinkohal peaks lapsi harjutama sööma aga just maitsestamata piimatooteid, sest kõik head kavatsused saada piimarasvu ja -valke jooksevad liiva, kui samal ajal süüa sisse suures koguses suhkrut.

Seega tasub jälgida ka toote pakendil olevat koostisainete nimistut, mille kogused on märgitud kahanevas järjekorras. Kui suhkur seisab üsna loetelu alguses, on antud toote suhkrusisaldus kindlasti keskmisest suurem.

Hea oleks üle vaadata ka süsivesikute kogused ja tähelepanu pöörata sh suhkrute näidule. Eelista alati vähetöödeldud toitu, nagu see on kasvanud looduses. Vali see, mis on värske ja naturaalne!

Artikkel valminud koostöös toitumisnõustaja Külli Holstinguga.