Pestitsiidide jäägid toidus maksavad lõivu tervisele

Alates 1950. aastatest on kunstlike taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine hüppeliselt kasvanud. Euroopa Liidu riikides viiakse igal aastal keskkonda kuni 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Pestitsiidide aina suuremas koguses kasutamise põhjuseks on maailma pidevalt kasvav rahvastik ning vajadus suuremate saakide ja majandusefektiivsuse järele. Sellega makstakse aga suurt lõivu looduskeskkonna puhtusele, toidu kvaliteedile ja tervislikkusele ning inimese tervisele kõige otsesemas mõttes. Sünteetilised taimekaitsevahendid on väga püsivad ning tuule ja veega kiiresti levivad ühendid, nende mõju loodusele on kolossaalne. Saksamaal tehtud uuringus avastati, et põldude ja farmide lähedal, kus kasutati pestitsiide, oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas. Ka Eestis on juba uuringutega leitud põhjaveest pestitsiidide jääke ning seda isegi piirnormidest kõrgemas koguses.

Mitme pestitsiidijäägiga proovide osakaal kasvab

2008. aasta lõpul võttis Euroopa Komisjon kokku liikmesriikide pestitsiidijääkide seire tulemused, kust ilmnes, et meie toit on rekordiliselt kõrge kemikaalijääkide sisaldusega. Võetud proovidest 49% sisaldasid pestitsiidijääke ning 4,7% sisaldasid jääke üle kehtestatud piirnormi. Murettekitav on see, et aastate jooksul on järjest enam kasvanud seire käigus leitavate mitme erineva jäägiga proovide osakaal. Seega ligi kolmandik toidust sisaldab enam kui ühte pestitsiidijääki. Jääkide piirnormid on üldjuhul kehtestatud üksikute toimeainete kaupa, arvestamata, et ühes tootes võib neid sisalduda rohkem ja tegeliku riski hindamisel oleks vaja teada hoopis nende koosmõju ohtlikkust. Ka on katseliselt tõestatud, et keemiliste ainete kasutamine põllumajanduses ning nende jääkide leidumine toidus mõjutavad kõige otsesemal moel inimeste tervist, põhjustades hormonaalsüsteemi häireid, vähirakkude teket, rasvumist, viljatust, diabeeti jne. Enamiku EL-i pestitsiidijääkide TOP 10-st on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tunnistanud inimesele ohtlikuks (vähkitekitavad, mutageensed, närvimürgid jm). Ajaloost on tuua ka traagilisi näiteid pestitsiidide kasutamise tagajärgedest. 1939. aastal kasutusele võetud taimekaitsevahendi DDT tagajärgi nähti alles 20 aastat hiljem, kui osa linde kaotasid lennuvõime, loomadel suurenes surevus ning vastuvõtlikkus haigustele. 

Mesilaste ellujäämine mõjutab meie toidulauda

Kogu maailmas on tõusnud suureks probleemiks mesilaste massiline suremus, mis on samuti seotud tavapõllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahenditega. Juba Albert Einstein ütles: Kui mesilased peaksid kaduma planeedilt Maa, suudaks inimkond eksisteerida veel vaid neli aastat. Seda sellepärast, et mesilased on olulised paljude kultuuride tolmeldajad sajast põllukultuuriliigist, mis annavad 90% maailma toidust, tolmeldavad mesilased üle 70 liigi. Seega on mesilaste ellujäämine planeedi jätkusuutlikkuse seisukohast väga kriitiline teema, sest mõjutab otseselt meie toidulauda ja ellujäämist. Ja seepärast ei tasu ootama jääda, millal ja millised massilised tagajärjed ilmnevad tänapäevaste kemikaalide kasutamise tõttu. Kõige kasulikum ja tervislikum on vähetöödeldud ja oma loomulikkuse säilitanud toit. Kindluse toidu puhtuse osas annab mahemärgis. Mahetoit ehk ökotoit on looduspuhas - vaba kunstlikest lisaainetest ja taimekaitsevahendite jääkidest. Arvestades arvukate uuringute tulemusi, on mahetööstuse toit tarbijale kindlasti ohutum. Kui kõiki toiduaineid ei ole võimalik mahedana tarbida, siis eelkõige tasuv teha valik mahetoodete kasuks nende toiduainete puhul, mida tarbitakse sageli või suures koguses. Puu- ja köögiviljadest tasub mahedana eelistada õhukese ja söödava koorega vilju nagu õunad, pirnid, maasikad, viinamarjad, paprika, tomat jms. Sellistel viljadel ei ole paksu koort, mis aitaks kaitsta vilju taimekaitsevahendite eest.