Jõhvikas - põhjamaa metsade võlumari

Jõhvikas ehk kuremari on tuntud nii Põhja-Aasias, Põhja-Ameerikas kui ka Põhja-Euroopas ja olnud rahvameditsiinis aukohal juba iidsetest aegadest peale. Kindlasti mäletavad veel paljud vesihoidises jõhvikaid vanaema keldrist, ent kaasajal tarvitame jõhvikaid rohkem mahlana, sügavkülmutatult või kuivatatult.

Mida jõhvikas sisaldab?

Kaloreid on jõhvikas vähe - 100 grammi annab vaid 46 kcal. Rikkalikult saame jõhvikast aga C-vitamiini, mangaani ja vaske. C-vitamiini vajadus on inimestel väga individuaalne ja sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks vajavad C-vitamiini rohkem suitsetajad ja need, kellel on probleeme südameveresoonkonna haigustega.

Samuti võib olla kõrgendatud C-vitamiini vajadus eluviisist või ametist tingituna neil, kes puutuvad sagedasti kokku raskemetallidega, kodukeemia, taimemürkide, ravimite või teiste kehale toksiliste ainetega.

Rauarikas mari

Mineraalainetest sisaldab jõhvikas olulisel määral kaaliumit, fosforit ja kaltsiumit. Eriti väärtuslikuks teeb jõhvika tema kõrge rauasisaldus. Kuna taimedes leiduv raud imendub paremini koos C-vitamiiniga, on jõhvikas ideaalne looduslik kooslus juba olemas.

Rauavaegusaneemia korral ning rasedatele, kelle rauatase vajab turgutamist, tasub kaaluda jõhvikate lisamist igapäevasesse menüüsse. Oluline on siinkohal jälgida, et süües jõhvikaid raua saamise eesmärgil, pole samal ajal soovitatav tarbida piimatooteid, kohvi ning teed. Ka teraviljad võivad raua imendumist pidurdada.

Mahe metsamesi rabajõhvikaga on põnev kooslus siidisest meest ning metsasest marjapulbrist.

Sügavpunast rüüd ei kanna jõhvikas ilu pärast!

Ilusa punase värvi annavad jõhvikale antotsüaniinid, mis on antioksüdantsed taimepigmendid. Antioksüdandid võitlevad meie organismis vabade radikaalidega, mis põhjustavad nii enneaegset vananemist kui ka rakukahjustusi. Sellised rakud võivad programmeeruda vealiste rakkude, sh vähirakkude tootjateks.

Jõhvikat on kuulutatud ka pikaealisuse marjaks just oma taastava/parandava toime poolest. Antotsüaniinide sisaldus on jõhvikas viis korda suurem kui näiteks brokolis. Uuringud on näidanud jõhvika tõhusust ateroskleroosi, vähi ja teiste degeneratiivsete haiguste ennetajana. Degeneratiivsed haigused on need, mis on seotud kudede, rakkude, organite jm taandarenguga, nt kulumisega.

Vahepalaks sobivad hästi meie jõhvikad apelsinišokolaadis.

Hinnatud põieravija

Kõige laialdasemalt kasutatakse jõhvikat kahtlemata kuseteede infektsioonide ennetamises ja ravis. Ka teaduslikud uuringud kinnitavad, et 300 ml jõhvikamahla igapäevane joomine aitab naistel ära hoida infektsioone kuseteedes. Samuti vähendavad jõhvikate taimepigmendid Echerichia coli bakterite kinnitumist kuseteede epiteelkoele. Echerichia coli põhjustatud on 80-90% kõigist kuseteede põletikest. Kui aga bakterid ei kinnitu, uhub uriin need lihtsalt organismist välja ja infektsiooni ei teki.

Jõhvikas on tõhus ka neerukivide ennetamisel. Liigse kaltsiumi tarbimise korral ladestub suurem osa kaltsiumisooladest koosnevaid kive neerudes. Jõhvikas sisalduv hiniinhape, mida keha ainevahetus ei lahusta, tõstab oluliselt uriini happelisust, mis omakorda hoiab ära kaltsiumikivide tekke.

Seedimise korrastaja

Kuremarjades sisalduvad lahustuvad ja lahustumatud kiudained hoiavad meie seedimise tasakaalus. Nad toidavad soolestikus elavaid häid baktereid ning tasakaalustavad süsivesikute ja rasvade imendumist peensooles. Kiudained on küll ainult jõhvika marjades ning smuutides ja mahlades neid siiski enam pole.

Jõhvikajoogid on väga tihti magusaks tehtud suhkru või mõne muu magustajaga, sest enamik inimesi peab jõhvikat väga hapuks. Seega peaks kaalu jälgivad inimesed arvestama mahlas sisalduvate suhkrutega ja võiksid eelistada smuutisid. Koduse smuuti valmistamisel on aga jõhvikamahl teretulnud komponent.

Väga hea säilivusega metsaand

Jõhvikas leiduv bensoehape aitab lahtistada röga ja leevendada angiini. Siinjuures tuleb teha vahet looduslikul ja sünteetiliselt toodetaval bensoehappel.

Viimane on tuntud kui lisaaine E210, mille toime on looduslikuga võrreldes nõrgem ja põhjustab paljudele tihti terviseprobleeme. Jõhvikas sisaldab ka pisut oksalaate, 2-5 milligrammi 100 g kohta. Suures koguses oksalaate peaksid vältima inimesed, kel esineb kivitõbe.

Mida tumedamat värvi on mari, seda kasulikum see on. Kuumutamine vähendab antioksüdantide sisaldust. Värskeid marju võiks hoida vees, aga ka külmutada või kuivatada. Jõhvikat sobib kasutada lisandina küpsetistes, rohelistes salatites, hommikupudrus. Igapäevane peotäis mahedalt kasvatatud marju hoiab tervise korras ja kaitseb meid paljude haiguste eest.