Sinu keha tänab sind ehk toortatra isemoodi ramm

Tatart on rahvameditsiinis kasutatud juba aastasadu. Lisaks selles imetoidus leiduvatele kasulikele ainete aitab ta ravida ja ennetada mitmesuguseid haiguseid ning mõjub meeleolule ergutavalt. Toortatra tarvitamisel suureneb immuunsussüsteemi vastupanuvõime ning paraneb kogu keha vitaalsus ja võimekus.

Me vajame Sind, toortatar

Tatras on hulganisti vajalike vitamiine, antioksüdante, rauda ja B-grupi vitamiine, andes rohkelt energiat ja tekitab pikaajalise täiskõhutunde. Nende ja veel paljude teiste kasulike omaduste poolest on tatrast kiiresti saanud number üks teravili ja dieettoit. Lisaks sellele, et tatar sobib hästi kaalulangetamiseks, aitab ta organismil ka toksiinidest puhastuda.

Toortatra tangud on erinevalt tavaliselt tatratangust „elavad“ ning seetõttu on sellest toiduainest kiiresti saanud tervisliku toitumuse alustala ja kohustuslik roog, mida ka arstid soovitavad.

Tatra päritolu ja kasvatamine

Väidetavalt on tatar pärit Kesk-Aasiast. Ajalooliste allikate põhjal võib oletada, et kõige varasem kasutamine toiduna leidis aset Hiinas juba 5000-6000 aastat tagasi. Seejärel rändas see kogu Euroopasse ning muudeti põllukultuuriks. Tatra sünnihälliks peetakse aga Tiibetit.

Tatar on mitmekülgne ja vastupidav lühikese hooajaga teravili, mida on lihtne kasvatada, sest ta suudab kohaneda ka kehva mullaga. Lisaks lämmatab ta umbrohtu ning on kiire kasvuga. 

Tatar on ka hea meetaim - õied sisaldavad rikkalikult nektarit ja ühelt hektarilt saavad mesilased kogutud õietolmult keskmiselt 70–90 kg mett.

2012. aastal toodeti maailmas 2,3 miljonit tonni tatart, 2017. aastal 3,8 miljonit tonni.

Nimi ei riku meest

Tatra inglise keelne nimi „buckwheat“ võib olla esialgu eksitav, sest viitab justkui nisule. Tegelikult pole tegemist tavalise teraviljaga, vaid pigem lehttaime viljaga, mis kuulub samasse perekonda kui hapuoblikas ja rabarber. 

Tatra inglise keelne nimi pärineb hollandikeelsest sõnast, mida tõlgitakse kui "pööknisu", mis viitab tõenäoliselt taime kolmnurksetele viljadele, mis sarnanevad pöögipähklitega.

Eesti keeles on sõnal „tatar“ vene laensõna ja kasutusel juba 15.sajandist.

Toortatra kasulikud omadused

Toortatar ei ole eelnevalt kuumtöödeldud, mistõttu on tang elujõuline ja selles on säilinud rohkem kasulikke aineid kui tavalises tatratangus. 

Toortatar sisaldab taimseid valke ja märkimisväärses koguses aminohapet lüsiini, mis enamikus taimsetes toitudes puudub. Samuti on see suurepärane raua ja magneesiumi allikas, sisaldades ka arvestatavat kogust B-vitamiini.

Toortatral on põletikuvastane toime ning ta mõjub ka köha lahtistavalt. Tatar kiirendab haavade parandamist ning reguleerib veres suhkrusisaldust.

Toortatra tarvitamisel suureneb immuunsussüsteemi vastupanuvõime ning paraneb kogu keha vitaalsus ja võimekus. Pidurdub bakterite paljunemine ja väheneb nakkushaiguste tekkevõimalus. Tatras sisalduvad ained pärsivad vähirakkude teket ja normaliseerivad vererõhku. Selle imesöögiga pidurdub bakterite paljunemine ja väheneb nakkushaiguste tekkevõimalus.

Toortatras on hulganisti tervisele kasulikke aineid ning selles on säilinud kõik inimese kehale vajalikud toitained, elujõud ja idanemisvõime. Toortatar on gluteenivaba ja seda peetakse üheks parimaks keha „puhastajaks“. Joogas soovitatakse dieeti, kus toitutakse 30 päeva ainuüksi tatrast ja veest, et keha saaks puhata ja toksiinidest vabaneda. 

Kuidas jõuab toortatar meieni

Tatart kasvatatakse muidugimõista toiduks ning Euroopas on selle söömine ka üsna levinud. 

Selleks, et saada söödavat tatart, peab tatraterad enne kroovima ja kestadest puhastama. Terad pestakse ja sorteeritakse ning seejärel eemaldatakse neilt purustades väline kest. Tehes seda kahe veskikivi vahel jääb tera kahjustamata ja tatratera jääb heledaks, säilitades kõik tatras vajalikud toitained.

Lähemalt käib toortatra valmistamise protsess nii, et tatar puhastatakse kõrretükkidest, eraldatakse katkised terad ning seejärel veskis kooritud terad tuulutatakse.

Loodusvägi toortatar on kodumaine mahetoode, mis on kuumtöötlemata, seega kruupides on säilinud kõik tatras sisalduvad väärtuslikud mineraalained ja muud toitained.

Toortatra valmistamine

Toortatra keetmisel on oluline kruubi ja vee suhe, mis võiks olla 500g tatart/700 ml vett või 250g tatart/350 ml vett. Tatrakruupi võiks enne vee lisamist veidi potipõhjas pruunistada. 

Peaks jälgima, et tatar ei keeks üle ning sellesse ei jääks üleliigset vett. Keeta ei tohiks üle 10 minuti madalal kuumusel. Pärst keetmist võib hoida 5 minutit kaane all, et üleliigne vesi saaks tatra sisse minna. 

Toortatar on väga kleepuv. Selleks, et tatar jääks sõmer, tasub seda pärast valmimist jahutada aeg-ajalt segades ilma kaaneta anumas või kausis.

Kokad kasutavad kiireks maha jahutuseks jahutuskappi ja laia põhjaga metallist GN-anumat, et oleks võimalikult lai pind jahtumiseks. Koduseks alternatiiviks võiks sobida ahjuplaat ja vana hea aknast tulev jahe õhk.

Selliselt keedetud ja jahutatud toortatart saab ka edasi praadida pannil meelepäraste lisanditega või kasutada erinevate salatite valmistamiseks. 

Elujõulisuse tõttu võib toortatart ka idandada ja sellest kasvanud idusid salatites kasutada.

See väekas taim on tervisele kasulik niisiis mitmel moel ning lisaks ka maitseb hästi. Siin on üks väga toitev ja tervislik toortatra ahjupaja retsept.

Kel vahel aga liha isu peale tuleb võiks proovida toortatart lihtsalt kookosõli ja kvaliteetse peekoniga praadida. Peekonis sisalduvad rasvad panevad toortatratangu sellisel moel elama, et su maitsemeeled saavad tõeliselt vapustava elamuse. Lihtne, aga tõhus.

Kui aga peekon tundub siiski liialt rasvane suutäis, võiks proovida ka toortatrapada krevettidega valmistada. Päikesekuivatatud tomatid teevad toortatra mahlaseks ja lisavad soolasust.

Magustoiduks külalistele või armsatele pereliikmetele võiks proovida valmistada ka kreemjat šokolaaditatart röstitud pähklitega. 

Head isu kõikidele toortatra fännidele!

Kasutatud allikad:

https://www.healthline.com/nutrition/foods/buckwheat

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tatar

https://loodusvagi.abestore.ee/blog/retseptid  

Autor: Timo Tepp, vabakutseline kokk