Kuidas mõjub puhas toit meie ainevahetusele?

Metabolism ehk ainevahetus ei ole ainult seedimine, nagu tihtipeale arvatakse, vaid hõlmab endas kehas toimuvate erinevate protsesside sarja, mis on seotud nii toitainete omastamise, kasutamise kui jääkainete väljutamisega.

Ainevahetus hoiab sind elus, vastutades näiteks ka hingamise, vereringe, rakkude uuenemise jmt eest. Kõik kehas toimuvad protsessid vajavad toimumiseks energiat. Igal inimesel on vaja kindel kogus toidust saadavat energiat,  mida keha vajab ainuüksi kriitiliste protsesside käigushoidmiseks.

Puhkeseisundi metaboolne määr ehk baas- või põhiainevahetus (reeglina ca 40-70% tarbitavast päevasest kaloraazist, peamiseks mõjutajaks füüsilise aktiivsuse tase ja keha füüsiline vorm) sõltub iga inimese soost, vanusest, kehalisest aktiivsusest, kehaehitusest, geenidest jmt.

Naised peaksid arvestama, et alates 20ndatest väheneb nende ainevahetuse kiirus 5%. Kui su elustiil muutub aktiivsemaks (või vastupidi), suureneb ka su baasainevahetuseks vajaliku energia hulk (või vastupidi). Seega kui tahad ainevahetust kiirendada, võta jalad kõhu alt välja ja liigu rohkem. :)

Lisaks liikumisest tulevale rõõmule olgu ergutuseks mõte, et suurema lihasmassiga inimesed põletavad isegi puhkeasendis rohkem kaloreid.

Vahepalad hoiavad ainevahetuse kiiremana

Kui oled harjunud sööma paar korda päevas (aga siis mõnuga ja palju), läheb sinu keha säästureziimile ning hakkab energiat tuleviku tarbeks säästma, et säilitada organismi elulised funktsioonid.

Kui sööd kolme põhitoidukorra vahele ka tervisliku, puhta koostisega ja toitva vahepala, hoiab see ainevahetust töös ja nõnda kulutab su keha kokkuvõttes päeva jooksul suurema hulga kaloreid. Mitmed uurimused on näidanud, et regulaarselt näksivad inimesed söövad toidukordade ajal vähem.

Mahe- ehk ökotoit on looduspuhas: vaba kunstlikest lisaainetest (värv-, lõhna- ja maitseained), ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ning on seeläbi inimese tervisele ohutu ja kasulikum.

Mahetoidul on suurem toiteväärtus, see sisaldab rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante ning maitseb ja lõhnab ehedalt.

Me peame siiski rääkima ka seedimisest

Selleks, et toiduga saadavad toitained saaksid meie kehas imenduma hakata, tuleb söödud toit ka ära seedida. Seedimist teostab inimese seedesüsteem ehk seedeelundkond. Seedimine saab alguse juba siis, kui toidust esimese ampsu võtad ning olenevalt sellest, mida sinu söögikord sisaldas, võib kogu seedeprotsess aega võtta isegi kuni 24-72 tundi.

Süljes sisalduvad ensüümid alustavad toidus olevate süsivesikute lõhustamisega jalamaid. Tavapäraselt jõuab toit läbi seedekulgla peensoolde kuni 8 tunni jooksul ning sealt edasi liigub mass jämesoolde, kuhu võib enne jääkide väljutamist jääda kuni päevaks.

Valgu- ja rasvarikaste (näiteks liha või kala) toitude seedimine kestab kauem, seevastu aga kiudainerikaste (puu- ja juurviljade, täisteratoodete) toitude seedimine toimub kiiremini.



Toetudes erinevatele teadusuuringutele, on mahetoidus sisalduv toiteväärtus kordades kõrgem tavatoidus sisalduvast, ka on kõrgem C- ja B-vitamiini sisaldus. Samuti on tavatooteist tuntavalt kõrgem mineraalainete, nt raua-, magneesiumi-, fosfori-, seleeni-, molübdeeni-, kaaliumi-, vanaadiumi- ning tsingisisaldus.

Huvitav fakt: mõnedes uuringutes on leitud, et naistel võib seedimisprotsess toimuda tunde aeglasemalt kui meestel. Seega kokkuvõtlikult saame tõdeda, et muretu seedimisprotsessi kõige olulisemaks nurgakiviks on tasakaalustatud toitumine.

Söö mõnuga kiudaineid sisaldavaid toite (puu- ja juurviljad, täisteratooted) ning kuna liha seedib organism kauem, oleks mõistlik nädalas ka lihavabu päevi teha. Kindlasti võiks kriitilise pilguga üle vaadata ka rasvaste, suhkrurikaste ja liigselt töödeldud toitude koguse, mis sinu organismis toimuvaid protsesse raskendab ja keha liigselt tarbides kurnab.

Saagu sinu suurimaks sõbraks kiudained

Tihtipeale võib liigselt liha, rasvast ja magusat süües sind tabada üks veidi piinlik mure - nimelt seedeprobleemid.

Kui nii on juhtunud, saad väga tõhusat abi toidulaua ülevaatamisest. Kõhukinnisuse vältimiseks võiks igapäevaselt tarbida piisavalt puhast vett ning kiudaineid sisaldavaid toite: puu- ja köögivilju, värskeid salateid, täisteratooteid.

Kas tead, kui palju kiudaineid peaksid päevas tarbima? Kui raputasid pead, siis loe siit kindlasti meie kiudainete-teemalist lugu, kus seletame kogu selle keerulise teema lihtsalt ja arusaadavalt lahti.

Täisteras on palju kiudaineid, mis mõjutavad soodsalt veresuhkrutaset, reguleerivad soolestiku tööd, hoiavad ära kõhukinnisust ja mitmeid muid terviseprobleeme, langetavad kolesteroolitaset ja aitavad hoida kaalu kontrolli all. Kiudained pidurdavad süsivesikute kiiret imendumist.

See tagab veresuhkru pikema tasakaalu, mis omakorda hoiab meie energiataseme ja meeleolu stabiilsena ning aju kauem töövõimelisena.

Leia uusi lemmikuid!

Uuringud näitavad, et tasakaalustatud toit aitab seedesüsteemile kaasa ning ei koorma seda asjatult. Samas ei tohi kindlasti kunagi ära unustada, et toit olgu alati vaheldusrikas.

Näiteks rohelise salati söömine kiirendab seedimist, sest jämesool on muskelorgan ja normaalse peristaltika ehk soolesisu edasiliikumise jaoks on vaja massi. Uuringutele tuginedes sisaldab mahetoit keskmiselt 30% rohkem antioksüdante kui tavatoit.

Antioksüdandid toimivad immuunsüsteemi tugevdajana, aitavad ära hoida paljusid haigusi ja infektsioone ning toetavad organismi võitlust paljude haiguste vastu. Mõistlik on jälgida, et raskesti seeditavaid toiduaineid (nt valgest jahust valmistatud toidud) ei oleks menüüs iga päev või isegi mitu korda päevas, sest kui süüa hommikul putru, vahepalaks võileiba, lõunaks pannkooke ja õhtuks pastat, saab jahutooteid seedeelundkonna jaoks liiga palju ja kõhus võib tekkida ebamugavustunne, puhitused, kõhukinnisus.

Lisaks imenduvad nisujahu süsivesikud ja tõstavad veresuhkrutaset oluliselt kiiremini, seepärast eelistab terviseteadlik inimene saiale kindlasti puhast rukkileiba ja muid täisteratooteid.



Hulga põnevaid kinoaga retsepte leiad meie retseptivaramust.

Vahel tasub proovida ka uusi asju, et oma toidulauda rikastada. Kui peaksime soovitama ühte uut maitset, siis oleks selleks kindlasti muljetavaldava toitainelise profiiliga ja kergelt pähklise maitsega kinoa.

Kinoaseemned on äärmiselt valgurikkad ja sisaldavad mitmeid olulisi aminohappeid. Selles on rohkesti B-rühma vitamiine, magneesiumi, rauda, kaltsiumi ja kaaliumi. Kergelt pähklise maitsega kinoast valmivad maitsvad salatid ja hautised, supid ja täidetud köögiviljad, samuti sobib see pearoa kõrvale lisandiks, keedetuna lihapallide ja pikkpoisi ning muffinite sisse jne.