Insuldi üle elanud räppar PK: parema elu nimel!

Minu nimi on Joosep, mõnele olen tuntud ka PK-na. Olen 29-aastane räppar ja räpimaastikul tegutsenud juba üle poole oma elust. Selle aja jooksul olen väljastanud stuudioalbumeid, mixtape`e, teinud videosid ja esinenud korduvalt Eesti Hip-Hop Festivalil ning erinevates kontsertpaikades üle Eesti. 2007. aastal, kui olin 17, tabas mind ootamatult insult, mis võttis minult igale inimesele nii tavapärased motoorsed oskused nagu rääkimine, igasugune liikumine või isegi silmalaugude tõstmine. Järgmised nädalad veetsin haiglas teadmata, kui hullus seisus ma tegelikult olen. Hiljem sain teada, et mu ema pidi alla kirjutama nõusolekule, et kui tema poja elu peaks haiglas lõppema, ei süüdista ta selles haiglat.

Paranemisteeks sai muusika ja tasakaalustatud toitumine

Pärast haiglast väljasaamist viibisin kaks kuud taastusravikeskuses. Kuigi minu seisund oli märkimisväärselt paranenud, väljusin taastusravikeskusest siiski ratastoolis. Olin enne õnnetust jõudnud muusikaga põgusalt tutvust teha ning koju naastes sai just muusika tegemisest minu suur kirg ja väljapääs. Alguses oli kõik mu loodu täiesti kohutava kõlaga, mu diktsioon oli halb ning lugude sügavamast sisust ei saa rääkidagi. Järjepidevate erinevate närvisüsteemi ja üldist füüsist treenivate harjutustega jõudsin tasapisi oma füüsise ja diktsiooniga tasemele, mil mu tegevus muusikas hakkas mulle endale lõpuks rahulolu pakkuma. Taastusravil viibides mõtlesin iga päev, et kui uuesti normaalselt süüa saan, koosneb mu menüü ainult mu nooruspõlve lemmikutest Bounty šokolaadist ja Nestea jääteest. Päris nii see õnneks ei läinud. 

"Ma tahan elada nii, kuidas nemad ei taha"

Esimestel aastatel oli keha kiirema taastumise huvides väga oluline jälgida, mida suust sisse ajan. Erinevate rasvade kogunemine veresoontesse soodustab insuldi teket ja hirm saatuse kordumise ees oli kordades suurem kui kõik mu erinevad isud kokku. Tegin midagi, mida varem kunagi polnud teinud ega mille peale isegi mõelnud: hakkasin oma toitumist jälgima. Hirm uue insuldi ees oli ja on võib-olla siiani visa taanduma. Tahan igapäevaselt anda endast maksimumi, et seda kõike uuesti üle elama ei peaks. Ehkki ma enam toitumispäevikut ei pea, nagu seda kõige kriitilisemal ajal tegin, üritan siiani süüa läbimõeldumalt ning võimalikult vaheldusrikkalt. Kindlasti on mu nädala menüüs nii suppi kui liha; nii köögi- kui teravilja. Suhkru asemel proovin võimalusel kasutada erinevate lisanditega metsamett.  Võimalikult väiksena tahan hoida kuiva või liigrasvase toidu osakaalu, seega hoian eemale näiteks saiakestest, õliga praetud kartulist jmt. Tasakaalustatud toitumine ei tähenda kindlasti seda, et sööd ainult toorest porgandit ja kapsast. Tasakaalustatud toitumine tähendab ka näiteks seda, et eelistad tavalise valgest jahust tehtud pasta asemel täisterapastat, milles on Sinu kehale kordades rohkem toiteaineid. Mõned aastad tagasi diagnoositi mul lisaks PoTS sündroom (haigus, mille sümptomid on püsti tõusmisel tekkiv pearinglus või minestamine ja pulsi järsk kiirenemine), mis pole küll otseselt eluohtlik, kuid mille tõttu pean jooma tavalisest päevanormist rohkem vett ja kõrge mineraalsisaldusega vedelikke, kuna PoTS sündroomi tõttu ei jõua veri mu kehas nii hästi igale poole, kui võiks. Mida rohkem vedelikke ja mineraale tarbida, seda rohkem on mu kehas ringlevat vedelikku ja tõenäosus PoTSiga kaasnevateks sümptomiteks muutub väiksemaks. Näiteks joon tihti täismahlasid, mis annavad mulle nii vedelikku kui vitamiine kui mineraalaineid.

"Sa võid olla igaüks, kui sa ainult usud endasse"

Praegu käin regulaarselt trennis söön igapäevaselt puu- ja juurvilju ning üritan hoida tasakaalus tarbitavate proteiinide ja süsivesikute vahekorda. Ma ei saa oma toitumisharjumusi kindlasti lugeda ideaalseteks või toitumisnõustajate-personaaltreenerite tasemeni küündivaks, kuid alates õnnetusest on mu vaade elule paljuski muutunud, sh mõtlen palju rohkem sellele, milliseid toiteaineid mu organism päriselt vajab ja kas lühiajaline mõnus maitseelamus kaalub üles ebatervislikust toidust saadava kahju, mida iseendale oma isudega põhjustan. Kaader PK videost "Parema elu nimel" Tahan kutsuda üles inimesi mõtlema esimest, teist ja isegi kolmandat korda selle üle, mis annab su kehale väärt kütust ja mis võib mootori tuksi keerata. Mis pealtnäha näib süütu maitsenaudinguna, võib tegelikult tappa sind seestpoolt.