Minu teekond tervislikuma eluviisini

Igaühel meist on alati kaasas oma lugu. Just see lugu on juhtinud meid meie praeguste valikuteni. Elu jooksul satub meie teele erinevaid inimesi nende lugudega, mis omakorda meie lugu muuta võivad. Need lood peegeldavad meid inimestena ning annavad aimu meie eluviisist, sh toitumisest, liikumisest ja rahuolust iseendaga. Kõikidest lugudest on alati midagi õppida, sellepärast loeme neid alati suure põnevusega. Täna jagab sinuga oma lugu Getter, kes ütleb enda kohta ise nii: "Olen uudishimulik maailmakodanik, kes kogeb, õpib, areneb, naudib, kulgeb ja lihtsalt on. Soovin Sinuga jagada oma mõtteid, arutluskäike, häid ja mitte nii häid kogemusi ning elu nägemise muutust. Minu märksõnadeks on elurõõm, kogemine, õppimine ja õnnelikkus."

"Söön seda, mida keha tahab."

Ma olen veendunud, et iga inimese jaoks on oma teekond, isiklikud taipamised ja elulaad, mis kõige paremini sobib. Sildistada ja kuhugi kategooriasse ma end ei toitumise ega elustiili mõttes lahterdada ei soovi, sest lähtun põhimõttest - söön seda, mida keha tahab ning elan nii, nagu süda soovib. Kuni 25nda eluaastani olin "tavaline" eestlane, kes sõi põhimõtteliselt kõike, tarbis noorele inimesele kohaselt suhteliselt tavapärases koguses alkoholi (ei liiga palju, aga mitte just ka vähe), toitus ebatervislikult, pidutses mõõdukalt ning treenis hooti. Eneseareng hakkas mind huvitama juba gümnaasiumis, aga ma ei teadnud, mis on teadlik ja tervislik elustiil. 2014. aasta kevadel tegin esimest korda sõbranna eeskujul paastu, mil jätsin oma menüüst välja kõik loomse. Aasta hiljem kordasin paastu ning pärast seda jäidki mu menüüst püsivalt välja kõik liha- ja kalatooted. Piimatooted olid täiesti väljas paar aastat, tänaseks on need mõningal määral tagasi (suvisel ajal valin võimaluse korral vegan jäätise, aga kui pole, siis sobib ka koorejäätis. Koju ma üldjuhul piimatooteid ei osta, kõik on vegan variandis), valget suhkrut ega jahu ei kasuta, alkoholi tarbin äärmiselt minimaalselt ning puu- ja juurviljad moodustavad suhteliselt suure osa mu toidust. Nelja lihavaba aasta jooksul olen langetanud kaalu täiesti iseeneslikult (ilma tugeva trenni või range dieedita) 15 kilo, olen reipam ja energilisem, mu keskendumisvõime on parem, mu higistamise kogus on minimaalne ja lõhn peaaegu olematu (liha süües oli nendega probleeme), juuksed on kasvanud pikaks ja tugevaks, krooniline ninakinnisus on kadunud ning nahk on elastne ja ilus.

"Elan nii, nagu süda soovib."

Lisaks toitumisele on terve mu elustiil muutunud tervislikumaks, seda eelkõige läbi teadlikkuse. Jälgin, mida ja millal ma suhu pistan, õhtuti ei söö ning vett tarbin mitu liitrit päevas. Käin regulaarselt trennis, tegelen hobidega, mis teevad mind õnnelikuks, manifesteerin oma unistusi ja võtan kogu armastusega vastu nende täitumise, suhtlen sõpradega ja tasakaalustan seda kvaliteetajaga iseenda seltsis. Olen püüdnud vähendada tarbimist ja eelistan alati mahetooteid. Miks just mahetooteid, võid lugeda näiteks siit. Loodusväe tootevalikus leidub nii mõnigi mõnusalt magus ja gluteenivaba amps. Mu igapäevastesse praktikatesse kuuluvad ka mediteerimine, teadlik hingamine, eneseanalüüs ja kirjutamine, energiatöö ning unistuste elu loomine. Mida rohkem olen lugenud, koolitustel käinud ja end harinud, seda enam saan aru mõningatest põhitõdedest, mis minu jaoks tervislikuma elustiili juurde kuulub. Panen need siia kirja, ehk on nendest kasu ka sulle. Kui kunagi oma teekonda alustasin, tundsin komplekssetest soovitustest väga puudust, sest tervisliku elustiili teema kohta on palju väga erinevat ja tihtipeale vastu käivat infot, mis võib alguses su enda alla matta ning käega löömise tunde tekitada.

Minu nipid, tähelepanekud ja soovitused:

• Kui võimalik, vali mahe toode. Osta pigem vähem ja harvem ning maksa paar eurot rohkem, aga puhtama elukeskkonna eest ei ole see kontimurdev hind, mida maksta.
• Vegan pole automaatselt tervislik. Vegan toit võib olla praetud ja fritüüritud, rasvane ning lausa ebatervislik. Loomavaba toiduaine ei võrdu automaatselt tervislikuga, aga see müüt elab hoogsalt. Tervislik toit on puhtast toorainest ja tasakaalustatud; see on elav ning sisaldab mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Kreeka salat on minu silmis näiteks tervislikum kui praetud bataadifriikartulid, sest sisaldab rohkem vitamiine. Veganid ei pööra tihtipeale piisavalt tähelepanu tooraine päritolule. Miks peaksid kindlasti veganina eelistama ökotoitu, saad uurida siit.
• Hiina meditsiin ja ayurveeda annavad rohkelt nõuandeid. Idas on loomse piima toodetesse suhtutud juba aastatuhandeid pigem vältiva hoiakuga, sest nende mõju inimorganismile on koormav. Väga hästi lahti seletatud teooriad ja põhjendused on andnud mulle kindlustunde, et inimorganism saab imeliselt hakkama taimsete piimadega ja looduses on nii palju taimi, mida keemiliste tablettide asemel organismi toetamiseks ja tervendamiseks kasutada.
• Igaühel on oma tõde. Toitumisnõustajad, firmade esindajad, ajakirjanikud, aktivistid, arstid ja eratreenerid, terapeudid ja pereemad - kõigil neil on oma tõde, mismoodi peaks inimene toituma ja elama. Vastavalt tarbitud infole, õpitule ja loetule ning perekondlikule kasvatusele on välja kujunenud arvamused, mida tõeks nimetada on ülekohtune. Igaüks vastutab oma tõe eest ise ning kui proovida kõiki kuulda võtta, jookseb mõte kiiresti ummikusse. Eriti seetõttu, et paljud arvamused on vastandlikud või teineteist välistavad. Tasub viia tähelepanu oma kehasse ning leida üles enda jaoks kehtiv tõde tervisliku toitumise ja elustiili kohta.
• Lõppsõna ütleb minu enda keha. Kuulata tasub oma keha ja mitte alati mõistuse häält. Mina näiteks ei tarbinud aastaid muna, aga keha hakkas seda ühel hetkel vajama. Sain sellest aru, kui mul tekkis muna järele tohutu isu. Kui isu kuu-kahe jooksul üle polnud läinud, võtsin muna enda toidulauale tagasi. Praegu söön vabakasvatatud kanade mune pigem harva, aga kehale sellest kogemusest piisab ning sarnast tohutut isu uuesti tekkinud ei ole.
• Mõttel on suur jõud. Süües korraga tahvli šokolaadi või öösel rasvast tilkuva burgeri, on kerge hakata iseennast hukka mõistma. Pannes söödud toidule külge negatiivse sildi, tekitame ka oma kehas suurema stressi. Toit on hea või halb ainult siis, kui me ise oma peas sellele vastava sildi juurde paneme. Seda mõistes hakkasin end terasemalt jälgima ning olen enda vastu alati leebem ka siis, kui nö patustan (sest ma "patustan" vaid siis, kui ma seda ise niimoodi nimetan).
• Me peame rääkima lihast ja kalast. Ma ei arva, et liha ja kala on halvad ning et neid ei tohiks süüa. Igaüks toitub nii nagu seda ise soovib, aga enne oma otsuste langetamist on alati hea koguda natuke lisateadmisi ja taustainfot. Loe, uuri, proovi, katseta. Liha osas on mul mõned mõtted, mida siinkohal jagaksin - kas liha peab tarbima mitu korda päevas? Enamik inimesi söövad lihatooteid igal toidukorral, näiteks sink, vorst, peekon hommikul, steik, filee, šnitsel lõunal ja šašlõkk, kartul-kaste, ahjuliha õhtul). Kas oled kindel, et sinu poolt tarbitav liha on kvaliteetne ning su kehale parim võimalik kütus? Kas selles on antibiootikume? Mida loomad söönud on? Millistes tingimustes möödus nende elu enne sinu toidulauale jõudmist?
• Taimne rasedus ja imetamine on võimalikud. Minu rasedus ja imetamine möödusid mängleva kergusega. Olin täiesti terve, mu analüüside tulemused olid perfektselt korras ja ma tundsin end hästi. Raua ja kaltsiumi saamiseks ei pidanud ma tarbima liha ega piima, sain need asjad kõik taimselt kätte ning näitasin ka oma ämmaemandale, et teadlik vegan või vegetaarne toitumine raseduse ja imetamise ajal on ohutu nii emale kui beebile.
• Tee regulaarselt vereanalüüse. Vahet pole, mismoodi toitud, st kas oled omnivoor, taimetoitlane või vegan, jälgi oma tervist, märka pisidetaile enesetundes ja seoseid toitumise, mõtete, tunnete vahel. Käi perearsti juures verd andmas, külasta regulaarselt hambaarsti, käi trennis, ole liikuva eluviisiga ja positiivse mõtlemisega, söö vitamiine ning joo vett. Hooli endast ja oma tervisest. Inimene on terviklik ja ainult ühe nüansiga, näiteks taimse toiduga, tasakaalu kindlasti ei saavuta.
• Toitu teadlikult ning uuri, kust saad vajalikke vitamiine. Minu jaoks oli täistaimsele toidule üleminek väljakutsuv teadmiste puudumise tõttu. Ma ei teadnud, mis on laktoos ja kuidas täpselt seda edaspidi vältida. Kust saan kätte raua või kõik vajalikud mineraalained. Uut infot on sellises olukorras nii tohutult, et lihtne on end kõige ebaolulise vahelt sinu jaoks olulist välja nokkides ära kaotada. Oma kogemuse pealt annan nõu - liigu sammhaaval ja uuri rahulikult, kust edaspidi valgu, raua, kaltsiumi ja fosfori kätte saad.
• Valiku lihtsaid soovitusi, mida toidulaua tervislikumaks muutmiseks veel ära teha, leiab siit.

Autor: Kirjutaja Getter