Mutantmustika ja hiidarbuusi jälgedes

Mahedad puu- ja köögiviljad ei pruugi olla nii suured ja ilusad kui tavalised tooted, kuid välimus võib olla petlik. Ideaalsete viljade saladus on keemilised kasvuregulaatorid.

Eriti oluline on see näiteks viinamarjade puhul, mida müüakse ilusate kobaratena. Mida suuremad ja ilusamad nad on, seda suurem on tõenäosus, et tegemist on sünteetiliste kemikaalide toel kasvatatud marjadega. 

Kuid on see siis halb?

Jah. Kasvuregulaatorid ei kao kuskile, vaid me sööme need sisse. Näiteks eelmisel aastal ostsid eestlased Maximast rohkem kui 12 tonni punaseid paprikaid, mis sisaldasid 45 korda rohkem taimekasvuregulaatori Ethephon jääki kui lubatud. (Mõõtetulemus 2,27 mg/kg, lubatud piirnorm 0,05 mg/kg). 

Põllumajandus- ja Toiduameti raporti andmetel oli piirnormi ületus niivõrd suur, et oli oht inimese tervisele. Paraku olid analüüsitulemuste selgumise ajaks paprikad juba maha müüdud ja ära söödud.

Põnts maksale, neerule, närvidele

Uuringu kohaselt kahjustavad taimekasvuregulaatorite jäägid põllumajandustoodetes tõsiselt inimeste tervist. Neil on avastatud hepatotoksilisust, nefrotoksilisust, genotoksilisust ja neurotoksilisust mõju. Lihtsamalt öeldes: nad mõjuvad halvasti maksale, neerule, DNAle ja närvisüsteemile. Näiteks selle sama Ethephoni-nimelise kemikaali mõju uurides leiti konkreetseid tõendeid, et see mõjub neerutalitusele halvasti.

Lisaks kahtlustatakse, et taimekasvuregulaatorid häirivad inimeste ja loomade reproduktiivsüsteemide toimimist.

On mahe siis parem?

Mahepõllumajanduslike ja keemiliselt kasvatatud köögiviljade võrdlevad analüüsid näitavad, et mahetoidus on rohkem “toitu” ja vähem vett. Mittemahedas on lood vastupidi: vili on küll suur ja ilus, aga ei sisalda eriti midagi kasulikku. Mahetomatite uuring näitas, et nendes on palju rohkem kasulikke mineraalaineid ja muid ühendeid kui taimemürkidega kasvatatud tomatites.

Stress on kasulik

Teadlaste sõnul paneb mahepõllumajandusega kaasnev täiendav "stress" taimed oma fütokemikaalide tootmist suurendama.

Teisisõnu peavad taimed toime tulema suuremate väljakutsetega: röövputukad ja haigused, mis muidu keemiaga “tapetakse”. Nüüd on aga taim üksi jäetud ja ta reageerib suurema kaitseühendite toodanguga. Need on aga need samad fütokemikaalid, mis vilja süües meie tervisele head teevad. Näiteks südamele: fütokemikaalid takistavad halva kolesterooli teket.

Lisaks on teadlased teinud selgeks, et fütokemikaalide rohke toit ja rasvumine (eriti “õllekõhu tekkimine” on otseselt omavahel seotud. Vastavat uuringut saab lugeda siit.

Mida tumedam mari, seda vähem mürki?

USA teadlased võrdlesid New Jersey samas piirkonnas kasvavaid mahemustikaid ja “tavalisi” mustikaid. Uuringu tulemused näitasid, et mahepõllumajanduslikult kasvatatud mustikatel oli oluliselt kõrgem suhkrusisaldus (fruktoos ja glükoos), suurem õunhappe ja üldfenoolide sisaldus, samuti kõrgem antotsüaniinide üldsisaldus ja antioksüdantne aktiivsus kui tavapäraselt kasvatatud puuviljadel. 

Mahemustikad sisaldasid umbes 50 protsenti rohkem antotsüaniine, looduslikke taimseid fütokemikaale, mis annavad mustikatele tumeda värvi. 

Lugemist:

Oliveira AB, Moura CFH, Gomes-Filho E, Marco CA, Urban L, et al.

The Impact of Organic Farming on Quality of Tomatoes Is Associated to Increased Oxidative Stress during Fruit Development.

https://sci-hub.se/https://doi.org/10.1371/journal.pone.0056354

Renata A. Carnauba, Daniela F. S. Chaves, Ana Beatriz Baptistella, Valéria

Paschoal, Andreia Naves & Anna Maria Buehler

Association between high consumption of phytochemical-rich foods and anthropometric measures: a systematic review

https://sci-hub.se/https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09637486.2016.1229761

Shiow Y. Wang*, Chi-Tsun Chen, William Sciarappa, Chien Y. Wang, and Mary J. Camp

Fruit Quality, Antioxidant Capacity, and Flavonoid Content of Organically and Conventionally Grown Blueberries

https://pubs.acs.org/doi/full/10.1021/jf703775r

Chun-Shuang Xu

Toxicological characteristics of plant growth regulators and their impact on male reproductive health

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30168961/

Ferrara, G., Mazzeo, A., Matarrese, A. M. S., Pacucci, C., Trani, A., Fidelibus, M. W., & Gambacorta, G. 

Ethephon As a Potential Abscission Agent for Table Grapes: Effects on Pre-Harvest Abscission, Fruit Quality, and Residue. 

https://sci-hub.se/https://doi.org/10.3389/fpls.2016.00620

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5958565/

Põllumajandus- ja Toiduameti raportid

https://pta.agri.ee/saasteained#taimekaitsevahendite

Artikkel ilmus ka rohegeenius.ee